Kuidas möödus Teie nädal?
Meie jätkame töörütmis- kohe nii rütmis, et siiani pole me veel ühtegi vaba päeva suutnud töö kõrvalt napsata. Keha isegi enam ei nõua puhkust ja mõned "hilisema" ärkamisega päevad annavad vaimselt tavapärase vaba nädalavahetuse tunde.
Nagu kõik juba teavad, siis jäi selle nädala sisse ka maagiline ESIMENE APRILL. Meie, olles töözombid, olime muidugi magus ja lihtne sihtmärk. Ja oh, seda rõõmu, kui võib valimatult teistele füüsilisi ja vaimselt traumatiseerivaid vingerpusse mängida kalendri ajel.
Igatahes sattusime me sel korral meie kiwi'st naabrimehe - Shannon'i nalja osaliseks. Oli ju vaid paar päeva enne seda, kui üks pisike madu otsustas meid tehases külastada ja teades minu suurenenud südametööst tol päeval, ei saanud Shannon võimalust kasutamata jätta.
Nimelt oli tema traktori alla jäänud sel korral suursugune isend, mis leidis järgmise puhkepaiga meie konditsioneeri väljundi otsas. Ühtlasi asub antud kast otse meie köögiukse kõrval ja oh seda väikese lapse rõõmu, kui härra keset ööd oma lõksu meile seadmas käis. Tegelikult oli ta mao sinna asetanud juba eelmisel päeval (kui pimedaks oli läinud), aga nagu ikka olime meie siis alles tehases tööl. Terve õhtu ja öö käisime sealt mööda, ilma, et oleksime oma uut "sõpra" seal osanud märgata. Alles hommikul, kui mina juba kööki olin läinud (muidugi samast kapist ummisjalu mööda tormates) nägi Timo antud külalist ja sai ka tõelise "äratuse" osaliseks.
Antud tegelane oli juba kahe jupiga, mis meile toodi, üle meetri pikkune, rääkimata, mis tema kogupikkus kogu oma kolme jupiga oleks võinud olla.
PS! Me tõepoolest üritame vältida igasuguseid kokkupuuteid madudega ja ühtlasi üritame päästa/säästa nende elusid niipalju kui võimalik (kui nad just meid siseruumidest otsima ei tule) ja antud juhul avastas Shannon mao alles siis kui see traktori järel maas imelikult väänlema hakkas (olles juba haavatud).
