Känguru äratus

Miks on Austraalias enamikel inimestel, kes maal elavad autodeks džiibid ja neil omakorda rauad ees?

Hommik. Tavaline rutiin- äratus, valmis panek, kohvi, auto. Kogun tüdrukud linnapealt kokku ja alustan igahommikust sõitu õigeaegselt farmi poole, et ilusti kell 7 kohal olla. Väljas pime/hämar ja tavaline hommik nagu iga teine. Kiirus 100 km/h lähedal ehk nii nagu nõutud.

Mis muudab niivõrd rutiinse päeva alguse ebatavaliseks? 3 sekundit, mida ma kunagi korrata ei tahaks!

Sõidetud on kuskil pool maad kui näen vasakpoolses küljeaknas 1 sekundi jooksul kiirestiläheneva  känguru lõusta. Järgneva 2 sekundi jooksul käib autost läbi ilge matakas ning auto rappub teel ja kõrvalistuja taga ütleb sokis tüdruk (kes looma lähenemist üldse ei märganud), et: „Marianna sa ajasid vist kellegi alla“ nagu me kõik ise sellest aru poleks saanud. Kõrvalistuv neiu on veel siiani ehmunud looma näo äkilisest nägemisest temapoolses aknas. Õnneks on mulle eluaeg taotud pähe, et loomaga kohtudes hoida oma sõidujoont ning mitte pidurdada ning veelgi õnnelikumalt kavatses ka minu alateadvus niimoodi käituda.

Igatahes ei näinud autos olevast neljast inimesest mitte keegi looma lähenemas enne, kui loom juba külje pealt sisse hüppas sõna otseses mõttes. Kuna autos olevad inimesed olid ehmunud kui mitte sokis, kuid mitte kuidagi moodi vigastatud siis jätkasime sõitu veidi sokis olekus. Neiu tagaistmelt veel sõnas, et: "Kui ma enne olin unine siis nüüd olen küll täiesti ärkvel".

Farmi poole sõites arutasime, kui mõlkis auto võiks olla. Kuna tegemist siiski väikese jaapani punniga arvasid osad neiud, et kindlasti on terve ukse plekk sees ja vigastused ka autol, kuna pauk oli väga võimas. Samuti ei soovinud keegi tee peal looma sisikonda kõrvaluksel inspekteerida. Kui aus olla, siis ma ei tahtnud vigastusi enne hinnata kui alles turvaliselt farmis kohal olles, kus ka väheke rohkem valgust selle aja peale oli.

Tegelikkus osutus õnneks vähekene leebemaks. Nagu öeldud on auto Jaapani plekihunnik ning seetõttu oligi kolakas suur. Autol on mõlgid küljes sees, uks lainetab ja on igati kaardus kuid siiski endiselt töötab ning kõik toimib. Iluliistu ehivad känguru karvkatte jäägid. Vaid auto väärtus kahanes ühe matsuga arvatavasti 1/3 võrra.

Minu käed hakkasid võbelema alles farmis kohal olles ja alles siis tuli reaalsus külla, mis tegelikult juhtunud oli.

Ja vastus küsimusele…Miks on Austraalias vaja džiibiga sõita kängururauad ees? Nii nagu nimigi ütleb on põhjuseks kängurud. Siinmail ei sõida sina loomale sisse või loomast üle, vaid siin ründab loom otse külje pealt sind ehk sõidab sulle sisse. Kui aus olla, siis oleme õnnega kaetud, et laupkokkupõrkes selle arvatavasti 1,5m isendiga ei kohtunud, kes ilmselgelt meid sihtmärgiks oli võtnud. Tööpäeva lõppedes kängurut kuskil tee kõrval ei lebanud, seega asjaolusid, et mis loomast sai ei oska avaldada.

PS! Olen hetkeseisuga ametlikult rohkem ringi sõitnud parempoolse rooliga!