Kulinaarsed katsetused

Oi-oi-oi kui ammu olen plaaninud seda blogipostitust kirjutada aga just täna tuli koogile kirss peale ja siin ta nüüd on...

Tulnud Austraaliasse lubas Timo kohe, et üritab ära proovida kõik erinevad lihad, mille kätte saab. Siiani oleme kulinaarsete saavutustega jäänud vaid ühe eluka piiresse.

Maitsestatud liha enne panni...

Nimelt on minu siinse farmi vaimne juht ja õpetaja vanem härra Terry (ja seda sõna otseses mõttes!- kunagi hiljem jutustan selle loo tagamaad) lisaks ka jahimees. Kuna olin talle mokaotsast jutu käigus (,mida mul ju teadupärast jagub) maininud, et tahaks känguruliha proovida, siis võttis ta seda kohe kui meest sõnast ja härga sarvist. Mõne päeva pärast tuleb Timo päeva lõpus minu juurde ja ütleb, et Terry (,kes sel hetkel teise meeskonnaga töötas) saatis sulle känguruliha!

Mis siis ikka...Google lahti ja nuputama, et mismoodi seda liha siis õieti ikkagi sööma peab- on ju ometi kõige värskem saadus olemas.

Peamine on, et liha poleks üleküpsetatud ning jääks medium-rare'ks vähemalt, et ta kuivaks ei muutuks. No minule oli see vastuvõtmatu (nagu õigele eestlasele kohane peab liha olema üli-läbiküpsenud ja ilma ühegi roosa "vere"laiguta (tean, et koemahlad, aga milleks needki??)) ja küpsetasin liha pannil lihtsalt väheke rohkema marinaadiga veidi kauem küpseks.

Liha maitse on veider... selline ulukiliha moodi, kuid veelgi omapärasema lõhnaga. Lõhn just ongi see kurja juur, miks paljudele känguruliha proovimata jääb.

Timole meeldis. Mina just uut tükki juurde ei soovinud aga kängurulihast burgeripihvi prooviks küll kunagi ära, sest midagi kohutavat selles polnud.

Mida meil siin veel külluses leidub on mõned tasuta toorained. Nimelt kasvatab meie farm peale arbuuside ka igasuguseid kõrvitsaid, peeti, rockmelonit (mis selle nimi eesti keeles ongi- lihtsalt melon?) jne. Meie oleme nõuks võtnud tasuta asja maksimaalselt ära kasutada. Sellega seoses oleme lihvinud kõrvitsa püreesupi retsepti täiuseni, mida ka teiega jagan...(ilma konkreetsete mõõtudeta kahjuks, kuna kaalu pole).

Supp on toitev ja maitsev pealekauba!

Koorin ja teen kuubikuteks nii Butternut kõrvitsat kui ka Jap'se (pole õrna aimu ka kuidas selle kõrvitsa nimi tegelikult on- chaps?), ühtlasi lisan paar porgandit kui ka paar kartulit maitse eesmärgil nii, et pott on kõigest ääreni täis. Muidugi ei tohi unustada paar küüslauguküünt ja sibul (või paar), mis samuti hakitult tee supi sisse leiavad. Kallan veega üle ja keedan paari puljongikuubikuga niikaua kuni kõrvitsad on mõnusasti püreestamiseks pehmed. Kallan üleliigse vee, mis alles jääb (mitte kõike, niisiis vaja jätta midagi poti põhja ka alles, et esialgne tampimine lihtsamalt läheks) enne purustamist ära ja alustan tampimisega. Püreesegu maitsestan soola, pipra ja maitseainetega (pm sellega, mis kapist leian) ning samuti tuleb lisada veidi suhkrut, et maitsed ilusti välja tuleksid. Saumikseri võlusid siinmail tunda pole saanud, seega kui veidi musklit pingutada on tulemuseks ülimaitsev ja toitev eine. Meestele on vaja toidu sisse liha- nagu öeldi, pole toidul muidu mõtet. Niisiis praadisin pannil singikuubikuid ja tulemuseks oli supp veelgi toekam ja suitsusema maitse tõttu ka ehtsam.

Ja mis on kirsiks koogil? Ei, mina kooki veel küpsetama ei hakka. Kui meie naabriteks veel kaks itaalia poissi olid (kes nüüd shedi juures majas elavad, kuid meiega siiani koos töötavad), siis Timo moosis ühelt lubaduse välja, et kunagi teeb üks neist meile ehtsat itaalia Tiramisu't. Ja täna pärast tööpäeva lõppu kutsuti mind saladuskatte all majast läbi, et Ivano (itaalia poisi nimi) mulle midagi anda saaks. Olin lubaduse juba ammu ära unustanud... Mis mulle kätte ulatati oli alusetäis tiramisu kooki...

Te ei kujuta ette minu rõõmu!

Igatahes tegime naabritüdrukutega koogi ja teeõhtu ja pean ütlema, et Eestis müüdavatest tiramisu'dest ei ole midagi pakutavatest ligilähedanegi olnud! Täiuslik Itaalia tiramisu , ideaalselt soe õhtu ja meeldiv seltskond....luksus!

Perfect tiramisu from Ivano! 

Beautiful evening with best company enjoying the perfect Italian cake!