TööLoomad

Mida muud oskaksid värskelt puhanud noored tahta, kui et naasdes punasele pinnale kohe tööga ülekoormatud saada. Kunagistest juttudest, kuidas saame enne hooaega tööga rahulikult võtta ja tõsiseks tööks end välja puhata, on järele jäänud vaid helesinine unistus. Teeme hetkel Timoga lõppematutena tunduvaid 10-12 tunniseid päevi ning seetõttu valitseb ka internetimaastikul meie puhul täielik vaikus.

Teeme ka füüsilist tööd- Tamm Enne

Pärast

Ainus päike mida meie oma päevas näeme- Kui õhtu on "varajane", siis saame päikese viimaseid kumasid imetleda.

Ja mitte, et tööd meil vähe juba oleks, siis kohe-kohe algab ka oliivide harvest ehk aeg, mil oliive lõpuks masinatega korjama hakatakse (ning ühtlasi meie tehases ka kvaliteetõli tootma hakatakse).

Hetkeseisuga on vaja korda saada vaid tehase õli töötlemise poolne osa (alustades masinatest ja lõpetades üldise hügieeniga), ladustamine ning muidugi kogu paberiaruandlus. Meie otseloomulikult tegeleme seevastu alles eelnevate tellimustega ja seega ei liigu asjad ka selliste pikkade päevadega piisavalt kiiresti. Et kõik reaalselt tehtud saaks oleks meil vaja aega ligikaudu 1 kuu- hetkel on meil enne hooaja algust aega jäänud 4 päeva (tehke arvutused ja üritage jagada kuu aja töö 4le päevale- ilmselgelt võimatu). Ühtlasi on külmkapis tunne juba päris kõle, mis omakorda tähendaks ühte päeva, mis oleks vajalik linnas käimiseks, et oma varusid täiendada - oh, seda tööinimese lõbu!

Antud peakate oli esialgu musta värvi!

Ma ei mäleta, kas olen juba maininud, aga nagu arugi olete saanud, siis meie farm ei tähenda vaid tuhanded oliivipuid, mida kõplaga harimas peaksid käima. Oliivifarm on küllaltki isemajandav (vesi ja väetised jõuavad puudeni automaatse süsteemi abil, puud kasvavad ise ja üle pole neid vaja igapäevaselt lugeda ega ühest paigast teise liigutada) ning vajaminev osa, et puud tervete ja ilusatena kasvada saaksid, tehakse vaid suure masinapargi abil. Lisaks eraldab meid teistest siinsetest oliivifarmidest veel tõsiasi, et õli töötlemine (ehk konkreetselt õli valmistamine) ja ka hoiustamine toimub suures tehases, mis samuti farmi territooriumil asub. Ja lõpetuseks- tehases asub ka pudeldamisliin, millega me oma (ja ka naabrite) õli saame pudeldada ja vajaminevaid tellimusi täita. Meie enamikud tööülesanded ongi seotud tehasega ning võime lausa väita, et meie olemegi suuremas jaos see suur toimiv tehas- kahekesi asjatame ja toimetame seal!

Ja et asi igavaks ei kisuks, siis on ka muidugi veidi elevust meie eludes olnud! (Millele oli sihitud ka eelnev pikk seletusjutt tehasest.) Pudeldamisliini alt roomas keset meie aktiivset tegevust (tehases sees!) välja madu! Te peaksite kuulma, kuidas antud masin paugub, käriseb, müriseb ja toriseb, et midagi üldse selle all end koduselt võiks tunda. Et minu esimene nähtud (elus) madu siinses farmis ei tervitanud mind mitte väljas/põllul nagu igati normaalne oleks, vaid roomas hoopis moodsa tehase põrandal vastu, siis ei olnud minu reaktsioon just kõige rahulikum antud asjaolu suhtes. Muidugi kükitasin ma isendist vaid 15 cm kaugusel, kui teda märkasin (kuna antud alal on ka juhe põrandal, siis ma kohe ei pööranud tähelepanu, et ka ussipoiss seal oli, enne kui ta end liigutama asus). Veidikene üritas mind rünnata ka, aga sain enne tagurpidi imeasendist tõustes eest minema. Nii tore, et me Timoga enne masinat just küliti, põlvili ja lapikult ebamääraselt asetsedes õlist puhastasime. Timo oli lausa lühikestes pükstes sealsamas asukohas hetk enne põlvili maas.

Süda sai koormustesti ilma aktiivse tegevusetagi kätte!  Otseloomulikult oli madu väga mürgine ja otseloomulikult me kahjuks olime sunnitud lõpetama tema elutegevuse (muidugi hädakõnega farmi mehaanikust naabrimehele). Õnneks(!) oli tegelane küllaltki väike- nii 30-40 cm pikkune ja küllaltki kleenuke sell, mistõttu ta ehk poleks saanud minu saapast ja pükstest läbi pureda. Asja teeb magusamaks fakt, et samasuguse mao (sama liik ja suurus) tõi nädal varem surnuna meie köögi ukse ette ka meie skisofreenikust kass. Antud asjaolu tõttu arvavad siinsed targemad mehed, et ju siis üks emamadu tegi siia pesa ja nüüd on noored maod meie farmis laiali. Ja mulle väideti et pesas võib olla kuni 100(!!!!) madu- ei garanteeri et see teaduslik fakt on ja ehk tahtsid mehed lihtsalt mulle ka ööseks püsiva südametöö tagada! Aga igatahes on mida vaadata, kui kuskile astud/istud ja tegutsed.

Kassi poolt toodud tegelane- nädal varem

Meie poolt avastatud isend

Muidu on meie elu sama igav kui leige seebivesi. Teeme tööd, tööd ja veelkord tööd ning kogume järgnevateks Austraalia seiklusteks raha. Plaanides on ikkagi kahe kuu pärast siit idapoole tagasi liikuda ja seekord siis mööda põhjakalda võlusid.

PS! Miks on meie kass skisofreenik? Nimelt kujutab kass suvalisel ajahetkel endale ette olematuid olevusi ja mõtteid, millele kohaselt ta tegutseb. Näiteks magamise ajal võib ta suvalisel hetkel püsti hüpata ja teisele poole toa otsa häälitsedes tormata. Siis kolme sekundiga maha rahuneda ja järgnevalt kohe müstilise kiirusega enda tagaselga urisedes närima asuda. Ja seda kõike siis lisaks faktile, et kui teda sügada ja paitada, siis ta ilastab nagu lihatükist unistav koer ning mõttesse vajudes vaatab kaugustesse poolkõõrdis. Ta on meil tõepoolest lihtsalt ERILINE ;)