
155- on number, mida näitab minu palgalipik
kahe eelmise nädala töötundideks. Mis juhtub, kui inimene töötab nädalas üle 75
tunni? Kaob ära nii vaba aeg, uneaeg kui ka eraelu. Oeh- vaid 3 nädalat veel!
Nagu arugi saite, siis magamisega on hetkel
olukord eriti kitsaks läinud. Öösel 5 unetundi saada on juba luksus ja päevas
kord sooja toitu süüa, mis poleks kiirnuudlid, on kordaläinud päev.
Siit ka meie päevased jutuajamised. Hakkasime
töökaaslasega muljetama meie viimati täis magatud unest (mis hetkeolukorras
tundub nagu unistustehõlmas olev suhkruvatt.)
Probleem nimelt selles, et kuigi meil ka tunde
magamiseks on küllaltki napilt, siis ühtlasi töötame öövahetuses (alates 18:00-
6:00+/- 2 h) ning päevased toimetused farmis kõlavad küllaltki elavalt ka meie
magamistuppa ära.

Milline on teie ekstreemseim uni? Mina
arvasin, et Timo sõjatandril magamine ületab kõik vallid, aga seda vaid niikaua
kuni rääkisime siis oma läbielamisi ka naabrimees Shannonile. Tuleb välja, et
Timo uni polnud pooltki nii magus.
Nimelt on Shannon ärganud üles oma majast, mis
60km/h mööda maanteed edasi vuhiseb. Nimelt pidi härra oma maja valvama (mis
oli öiseks „liigutamiseks“ ehk relokeerimiseks rekkale valmis oli pandud) ja
ühtlasi seal magama veel päeva, kuni lõpuks on luba seda suurt monstrumit mööda
maanteed uuele krundile vedada. Nemad aga vennaga jäid majja magama, sel ajal
kui maanteekaouboid (kes liigutamist organiseerisid), otsustasid õhtul veidi tipsutada
ja peale seda monstrumit veidi varem liigutama hakata. Olles juba veidi
jõujooki tarbinud ei kontrollinud nad maja olukorda (et kas keegi veel seal
sees võib olla) ning asuti teele. Veidramaks teeb olukorra fakt, et vennad
ärkasid üles alles siis, kui maja oma esialgsest asukohast juba 15 km kaugusel
oli. Lisaks otsustasid kauboid asjale ka veidi hoogu lisada ning esialgsetest
kiirusepiirangutest sai ühtäkki 60 km/h. Mis siis ikka… enam polnud midagi teha
ja härrad ootasid mööda maanteed tuhisedes oma majas aega, millal nad lõpuks oma
uuele krundile saabuvad. Vot pidi see alles uni olema!
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteMinul on praegu unetundidega umbes sama seis nagu teil: viis tundi on luksus. Organism on üle läinud mingile veidrale režiimile ja süda töötab topeltvõimsusega, vähemalt on selline tunne. Õnneks paar päeva veel magistritöö kallal rügamist ja siis on aega magada ööd ja päevad. :)
ReplyDeletePidage teiegi vastu!