Kera taga peidus: Great Ocean Road vol 3 ehk turismimeka

Luban, et see on saaga viimane osa :D. Merily- I did it! (Peate tänama mu õde minu pideva utsitamise ees, vastasel juhul oleksin veel kindlasti hoogu kogunud :P).

Igatahes korralike turistidena pidime me ju siiski ka Great Ocean Roadi tähtsaimad vaatamisväärsused üle uudistama ja oma silmaga ära nägema. Niisiis alustasime teekonna läänepoolsema osa avastamist.

Võtsime suuna Port Campbelli poole (linna kohale päriselt ei jõudnudki) ja asusime tegudele. Meile kohaselt peatusime iga huvitavama vaatekoha juures ja trippisime niisama ringi. Esimeseks kohaks oli Gibson Steps (ehk siis maakeeli Gibsoni astmed ehk trepp, mis mööda kaljut alla mere äärde läks). Samuti on see esimene koht, kust saab imetleda vetekaljusid, millest kohe pikemalt juttu teen.

Apostlid tagantpoolt

Pean mainima, et kuna hetkel on Austraalias „talv“, siis ookeani vaatemäng on seda võimsam. Hoovused on suuremad ja seega ka tõusud-mõõnad sulgevad mõned rannaalad ööseks täielikult. Ka lained on tohutud (mitme meetri kõrgused) ja vete vaatemäng lummab (ujuma ju tõepoolest massiivlainetega ei kutsu). Üritasime ja üritasime neid tohutuid laineid ka pildile saada… aga tulutult… ülevaltpoolt pildistades on meri nagu iga teine ja ei mingit tormi :(.

Järgnev sihtkoht siis kauaoodatud Twelwe Apostels ehk Kaksteist Apostlit. Kõige suurem turisti atraktsioon sel teel ja ühtlasi loevad nad seda üheks Austraalia peamiseks vaatamisväärsuseks. Tegemist siis kaljudega, mida meri on aastate jooksul kaldast eraldanud ning mis omaette keset laineid ja tuuli seisavad. Ühtlasi valetavad kõik õpikud ja raamatud nende nime kohta- ALATU vale! Sugugi pole neid alles kaksteist… heal juhul vaid 5-6 (viimane kukkus kokku alles 2005 aastal). Hea, et nende vaatamise eest maksma ei pea, kuna muidu saaks sõna otseses mõttes poolega petta :P.

Üks parimatest ülesvõtetest (lammas keskel paremal pool)

Kui aus olla, siis nende kaljude asemel on ühel ja teisel pool Apostleid vaatamist kordades rohkem. Võib-olla on see meie viga, et ei soovi hordide viisi rüselevate pilukatega võistelda ja oma paika ühe pildi saamiseks leida.

PS! Me ei ole veel siiani aru saanud asiaatide fotografeerimisvõtetest- peamine on see, et jalad peavad olema fotograafil natukene kõverdatult ehk kükakil, käed kaameraga võimalikult kaugelt sirgelt enda ees ja see kes poseerib peab käsi hoidma õrnalt kõhu peal ning vaatama kaamerast mööda kaugustesse (seejuures kuulates fotograaf lõputuid vadistamisi, kuidas ikka tuleb poseerida)- sel korral jätsime suurepärased võtted üritamata.

Rahulikult omas tempos uudistamine ja ringi kruiisimine sobib meile rohkem! No võta nüüd kinni neid kapriisseid Euroopa turiste ja nende soove! :P

Igatahes Apostlitest vaid mõnesajad meetrid edasi on lausa lummavad vaated. Mitmed linnukaljud (samuti kaldast eraldatud) ja vetekoopad, isegi läbivad koopad/sillad keset vett. Infoks veel- nii nagu reklaamitakse Apostleid reklaamitakse ka kohta nimega London Bridge, mis siis oli kaljusild üle vee ehk kalju, mille keskel oli justkui sild (kuna vesi oli alt kalju ära uuristanud). Jah kõik see OLI! Saime juba eelnevalt teada, et juba mitmeid aastaid tagasi kukkus tegelik sild kokku, aga kuna rajatised „vaatamisväärsuse“ imetlemiseks olid tehtud, siis siiani viiakse turistid seda kokkukukkunud kivikuhja imetlema. Meie sinna ei läinud, kuna meil oli ennegi tegemist piisavalt.

Nimelt leidsime ka peidetud liivaranna. Mitte küll turistide eest peidetud, aga liivaranda said vaid mööda kaljutreppe alla ronides ning tõusu ajal on „rand“ palju öeldud, kuna terve liivaala kaob ära. Veetsime seal omajagu aega, kuna lainete mäng ja idülliline kooslus (nagu oleks kuskil eraldatud paigas liivarannal omaette suurte kaljude vahel lõksus) võtsid sõnatuks. Just loodus, järsud kaldad, koopad ning eraldatud kaljuseinad ongi see, mis tegelikult kutsub inimesi mitte ainult Apostleid imetlema vaid kogu seda ümbrust, mis siiani oma vormi hoiab. Panga Panka kaugematele külalistele näidates võib küll üsna häbisse jääda, kui nad eelnevalt midagi sellist kohanud on!

Hoiab Eesti lippu kõrgel!

Viimasel päeval enne Apollo Bay’st lahkumist käisime ka linna veidi kõrgemalt imetlemas. Armas idülliline linnake, mis talvel omas tempos tiksub ning suvel on seevastu lausa ülerahvastatud. Meie käigud olid selleks korraks tehtud ja olime oma reisivalikuga äärmiselt rahul!