Tegemisterohked päevad

Nonii. Aeg rääkida ka siinsetest tegemistest, sest neli päeva ju ikkagi juba maid avastatud.

Kes veel ei tea, siis päris omapäi meid ikka Melbourne’i kohe ei lastud. Esimesel õhtul leidsime küll ise enda backeritele mõeldud hosteli üles ja saime magama, kuid järgmisel päeval võttis meid kohe vastu Timo „sugulane“ Gerda, kes sellel mandril juba alates septembrist ja seega ka linnaga sinapeal. Sugulane jutumärkides, kuna nad ise ka vast ei tea, kuidas üksteisega seotud on. Kuna mõlemad saarlased, siis sugulased vast nagunii :).

Oli aeg bürokraatiaga vastakuti seista. Kuuldused austraallaste kohati jaburatest ja mõneti mõistmatutest paberitest meid ei kohutanud. Teadsime täpselt, millega vaja tegelema hakata. Kõigepealt soetasime endale uhked uued mobiilinumbrid (teadmiseks teile, et oma eesti numbrid jätame kehtima, kuid hoiame tagataskus seni, kuni Eestisse naaseme ja nendele helistamine on tühi vaev). Austaalia numbrid aga on järgmised: Marianna +61427062031 ja Timo puhul vahetage viimane number 2 vastu ära. Telstra siis firma nimi, kuna pidavat parim levi olema- eks paistab. Järgmisena TFN (Tax File Number, mille alusel töötamist väheke mõistlikumalt maksustatakse), mida sai valitsuse netilehel tasuta ja 20 min’ga ära teha. Number saadetakse Gerda postkasti ja järjekordselt tehtud. Kolmas asi oli pangakonto ja kaart- ilmselgelt tahaks ju kunagi raha ka hakata saama sinna peale. Siin läheb pangakonto tegemiseks 10 min, kuid kaardi kättesaamiseks lausa 5-7 päeva. Onu Commonwealth (aussi vast suurim pank) pangast, kes meiega tegeles oli supertore. Tegi meile pangakonto, lisaks veel netikonto (nö intressikonto, mis vaid netipõhine) ja seletas ka muud vajalikku. Lisaks saime kaks tasuta pastakat- aus diil :P. Kaarte me ära ei oota linnas ja laseme kõik dokumendid kenasti Gerdal endale järgi saata. Tohutu abi on inimesest, kes linnas vähekene paiksemalt ja juba tänavatel lausa giidiks võib olla. Oh, seda mugavust… Sügavad tänud veelkord!

Asjatoimetused tehtud, pidi edasi vaatama, kuhu suunduda. Kuna juba Eestis sai omavahel kokku lepitud, et linna kohe ei jää ja üritame pealesunnitud 88 päeva farmis ära teha (vajaduse ja soovi korral 2 aasta viisa jaoks), siis sel korral jätame Melbourne’ga  hüvasti.

Kuid kuidas ikka siin suurel mandril maale liikuda? Otsustame auto kasuks. Auto leidmine ise polekski nii suureks probleemiks, kui on selle ostu tegemine ja registreerimine. Autol Victoria osariigis peab olema kehtiv nö registreerimine ehk Rego ja samuti ka ostuhetkel RWC (Road Worthy Certificate), et auto üldse kõlbab müüa ja on korras- midagi meie ülevaatuse sarnast kuid karmim, kus isegi turvavööde rihmasid kuuldupoolest  välimuselt kontrollitakse. Ilma nendeta võid autole julgelt kuni 1000 dollarit juurde lisada, et need tehtud saaks. Homme saame veel tunda viimast bürokraatiat, kus isik on vaja nö siia elama tunnistada, et saaks üldse autot osta. Nüüd siis on Timo volikirja alusel Gerda juures paiknemas. Ja kui kõik nõuded on täidetud siis saab alles autot isikule lõplikult registreerida. Paljud siin ostavad auto ilma RWC’ta ja siis hiljem on mingil hetkel auto numbrimärgid kehtetud ja põhimõtteliselt auto sõidukõlbmatu. Üritame esialgu veel kõike siiski seaduse järgi teha, et mitte eestlaste mainet siin veel kahjustada. Autosid käisime vaatamas kolmes kohas ja kuna linn on tohutu lai, siis mõlemale poole linnast saime metroorongiga ligi 30 km eemale sõita ja maid aknast avastada.

Igatahes oleme värsked autoomanikud! Veel võtmeid käes ei ole, kuid sissemakse on tehtud ja homme juba vurame sellega loodetavasti linnast välja. Hiljem siis kunagi ka avaldame margi, lisame täpsema ostutehingu info  ja lisame ka kindlasti pildi. Pomm on see, et siiski ostsime manuaalkäigukastiga auto! Niisiis mitte ainult ei pea me  valel pool teed sõitma, vaid ka vale käega käike vahetama! Oh, seda elamust ja ümberõpet, arvestades, et üks meist on vaid loetud kuud lubade omanik ja siis ka pigem automaadi peal sõitnud.

Ja linnast endast: Melbourne kesklinn on üllatavalt kompaktne. Eeldasime suuri maju ja tohutut melu. Arvestades, et siin peaks paiknema rohkem kui 4 miljonit elanikku, siis tänavatele neid küll kuskilt ei jagu rohkem kui meil päälinnas. Linn ongi oma alalt tohutu suur ja laialivalguv ja lasnaka tüüpi korruskortermaju siin peaaegu üldse ei kohta- kui siis uusi korrusehitisi. Samuti on kesklinna osas väga palju pilukaid tänavapildis (kui mitte pooled) ja paljuräägitud puude all peesitsevaid aborigeene pole vast üldse näinud (või ei oska tähele panna).  Olgu öeldud, et siin kõik vabandavad ja tänavad iga väiksema  asja peale ja see hakkab ka vaikselt külge jääma. Linnapeal jalutamas oleme samuti käinud iga päev nii, et jalad annavad õhtul sellest ka vaikselt märku. Mingi suur turismimeka see nüüd küll kindlasti pole, kuigi vaatamist jaguks vast mõneks päevaks ikka- siis ka pigem näitustel. Pigem ajavad inimesed oma asja ja on töised ja konkreetsed- vähemalt esmamulje järgi.

Koht kaubanduskeskuses, kus oma netikäigud saime tehtud, autosid vaadatud jne. Seal tähistati nii piknikuga sünnipäevi,  alati keegi magas ja keegi niisama hängis- ka meie. 

Täna, viimasel õhtul Melbournis käisime Gerdaga kesklinna pargis opossumeid, suuri nahkhiiri (nagu meitte kajakad!) ja kiivilindu uudistamas. Meie mõistes täis loomaaed, kohalikes ei tekitanud aga üldse mingeid erilisi emotsioone fakt, et ühe puu peal oli vähemalt 6 uudistavat elukat, kes inimest naljalt ei kartnud. Ja arvake ära, kas meil oli fotokas selleks puhuks kaasas või mitte! Isegi WC’sse oleme seda kaasa vedanud, aga nüüd mitte, vabandust! Telefoniga sai paar klõpsu tehtud ja üritame parima edastada.

Igatahes on meil hosteli loetud ööd läbi saanud ja liigume väljapoole. Täna läheme ka magamiskotte ja matkatarbeid ostlema- ei tea ju, mis ees ootab. Eks paistab, millal jälle netti saab (siin Austraalias on internet puha defitsiit, kuna peaaegu alati on pakettidel interneti maht loetud ja juba 1G maksis pulganetil 40 AUD’i, hostelis aga 5 tundi 5 AUD’i- sel korral jääb meil nett võtmata, eks edasi rännates vaatame, mis edasi teeme). Olge muhedad ja nautige lund- meil siin läheb järjest soojemaks ja liigume järjest ülespoole!