Meie esimesed tagurpidi jõulud

Kuidas tähistasime meie, siinpool Austraaliat jõulusöömaaega?

Meie plaanid: Ostsime liha ja sibulat (sealiha esimest korda nagu jõuludeks kombeks), bataati (sweet potatoe nende keeli, asendamaks meie ahjukartulit) ning tomatit kõrvale (hapukapsa asendus), et asi kuidagigi pühalikumaks muuta. Ka esimesed promillidega joogid said siinpool kera soetatud. Plaanides oli küpsetada pannil niivõrd kodulähedane roog kui võimalik ja nautida seda omakeskis.

Tegelikkus: Meie plaanide esimene segav faktor oli kellaaeg- olime oma tegemistega juba hämara peale jäänud ja kiiresti jooksime arvuti tagant küpsetama. Polnud veel asju autost väljagi võtnud, kui tuuled ületasid ühtäkki kindlasti 20 m/s. Mõtlesime, et pole probleemi- leidsime tarataguse tuulevaiksema koha, ajasime auto sinna ja plaan oli jällegi olemas. Segav faktor number 2- vihma hakkas sadama. Koos tuulega oli vihm mitte sadav märg ollus, mis on igati ebameeldiv, vaid külje pealt näkku viskuv veepang korda kümme. Ei andnud alla ja kükitasime tara sõna otseses mõttes vastas (pannil särises liha) üritades tekkinud olusid vältida. Kuidagi läbi mitmete autosse istumiste, ilmaolude jälgimiste jne vahendusel saime liha valmis ja siis… loobusime. Otsustasime, et lepime liha, praesibulate ning tomatiga- vähemalt midagigi. Jõulu pidulik õhtusöömaaeg toimus auto esiistmetel. Õhtu jätkus pesuruumis, kus mitte vaid meie ei leidnud vihmavarju, vaid ka terve punt karavanipargi elanikke- värvilisi ja sulelisi. Veini ja jutuhoo kestel möödus õhtu kiiresti ning pidulik päev oligi uute tuttavate näol omasoodu veerenud. Siin ei ole jõule!

Eile kõlas ka küsimus, et kuidas näevad jõuluvanad siinpool välja? Palun väga…kohalik (prantsuse) taat:

Eile tähistasid aga Austraallased jõule. Külas käidud ja siiani elus ning mis peamine, absoluutne nauding! Räägime, siis perekonnast, kes meid kaubanduskeskuses (nende) jõuludeks külla kutsusid ja kuhu meie uljaste peadega ka kohale läksime. Pererahvas oli väga sõbralik ja juttu jätkus ligikaudu 6ks tunniks (esialgu planeerisime kui, siis paar tundi ehk oleme). Rääkisime Eestist, Austraaliast ja kõigest, mida üksteisele uut oskasime välja tuua (perekond oli Eesti kohta tugeva kodutöö samal hommikul ära teinud). Küllati meid üle nii toitude kui ka jookidega ning hiljem anti osa kaasagi- mida paremat oskab elult tahta? Loodetavasti sobis ka neile Eesti barbarissi viin ja linnupiima kompvekid, mida külakostiks viisime. Õhtu tipuks oli Pavlova kook (Austraalia kohalik pagaritoode), mida perenaine oli ise küpsetanud- mitte ainult ei ole see kaunis vaadata, vaid oli ka äärmiselt maitsev (kuigi küllaltki magus). Ploomipüreekook (samuti kohalik ja ülirammus) oli veel üks uus maitseelamus. Vahetasime kontakte ja lubasime külastada niipalju Austraaliat, kui suudame (nemad omakorda plaanivad Euroopat ja kes teab, võib-olla ka Eestit kunagi külastada- lubasime olla sama vastutulelikud ;) ). Tõepoolest Austraalia pakub iga nurga peal üllatusi ja kui (järele mõeldes muidugi, sest igast pakkumisest ka ei tohi tõde uskuda) neist kinni haarad, koged midagi täiesti enneolematut ja meie, eestlaste, jaoks täiesti võõrast, kuid sellegipoolest uskumatult toredat.

Paljuräägitud ja maitsev (Timo told: Really tasty!) isetehtud Pavlova kook.

Pisikene jõululill- täiesti päris!

How do you thank people who invite you to their house for Christmas? You can’t, because you wouldn’t have enough words to describe how we feel anyway! Overwhelming and warm feelings inside, Thank You again!

Teile aga ilusaid ja jätkuvaid rahulikke jõulupühi! Nautige lund, mida meie niiväga igatseme!