Sunday, December 16, 2012

Kaptenist korilaseks


Oleme ametlikult avanud oma tööportfoolio! Teab, kas selline asi eksisteerib või kas seda üldse niimoodi nimetada saab, kuid tõepoolest oleme me paljulubatud maal ametlikult esimese tööotsa saanud. Amet: kirsside korjajad. Kes oleks võinud arvata, et kaptenist kirsside noppija saab. Ega vast olekski ning arvestades vesiville härra sõrmedel, siis tõepoolest on meest sõnast härga sarvist- lubas ta ju siinpool erinevaid ameteid proovida ning nii ka on. Minul (Mariannal) see eest on kätel kena rantidega päevitus ja uhkus, et korjasin kahel päeval poole rohkem saaki sama ajaga. Tööpäev kestab 6-7 tundi ja selle aja sees saab korjata kastidesse kirsse. Meil on siis hetkel korjajate mõistes väike palk, aga esimeseks tööotsaks kõlbab rohkem kui küll.  Arvestades, et töökoht on nö küngaste ehk mägise maa vahel, ümber on isetehtud veekogud ja vaatepilt on samuti kohati lummav, siis see on juba boonuseks ise. Süüa võid kirsse samuti niipalju kui tahad , sest öeldi et „It is all you can eat buffet“ ja tegime ka seda tööd usinasti. Kirsid on suured kui kreegid ja korjata on neid küllaltki lihtne (madalamapoolsemad puud ja palju eri harusid). Kahepeale on kahe päeva kirsside korjamise eest tasutud nii nädalane ööbimine kämpingus, toit kui ka kütuseraha! Seega ei saaks öelda, et Austraalias ka lihtsa tööga raha ei teeniks - juba kolmandast päevast saab midagi ka juba väikese(!) palga juures kõrvale panna. Vaatame veel ringi ja ehk leiame ka vahepeal midagi paremat endale- vähemalt on algus tehtud ja samas peamegi me ju vaid hetkel ootama, kuni järgmine töökoht uksed avab, mitte massiivselt uute töökohtade uksi kulutama.


Tööseltskond on värviline, kuid mitte massiivne. On esindatud erinevad rahvused ning ülevaatajatele/farmi töölistele oleme esimesed eestlased. Ühtlasi ka esimene kaptenist korjaja, seega palju esimesi. Võib siis ju arvata, milline melu järjekordselt meie ümber käib (küll kohapealsete töötajate poolt). Esimese päeva lõpetasime nii, et farmi töölised ehk nii-öelda põllupealsed ülevaatajad aitasid samuti meie viimast kasti täis korjata - jäime vast meelde (Timo oma suure lobisemisoskusega kindlasti)! Samuti on ülevaatajal meie nimed meeles ;). Seega on vähemalt seltskond kohati muhe ning nalja ja tögamisi on ka piisavalt, et aeg kiiresti edasi liiguks. Timo leidis ka itaallasest sõbra Pepe, kelle lemmikriik on Soome (allpool pilt)! 5 aastat pole mehe jalg kodumaa pinda puudutanud.


Kämpingunaabriteks on meil noored sakslased, kellega samuti juba sinapeal oleme ja õhtuti juttu puhume (kes juhtumisi samuti korjavad kirsse, aga parema koha peal). Ühel noormehel oli eile sünnipäev ja üleeile toimus neil linnas kräu, mistõttu sünnipäevaks viisime eile poisile tervendava sidruni- oleme head naabrid! Telgis elamine on samuti omamoodi kogemus. Timo lausa naudib seda. Samas on nüüd meile juurde lisandunud ka üks õige tekk ja voodipesu ning  õhkmadratsil magades koos kõige kupatusega ei ole vahet, kas oled siseruumis või mitte. Eriti veel seetõttu, et enamikud rändurid on meie ümber samamoodi ja siinse kliima juures (kui õhtuti ikka temperatuurid normaalseks kui mitte jahedaks langevad, et ilust magada aitab) on see pigem privileeg. Üleeile õhtul kostus linna poolt ka kämpingualasse jõulumuusikat. Imelik on jõululaule kuulda keset õhtut/ööd, ise palavuse tõttu telgis lamades nii, et jalg magamiskoti vahelt väljas. Jõulutunnet peaksid siin tekitama punase nina ja põhjapõdra sarvedega kaunistatud džiibid ja kardadega kaunistaud plafoonidega taksojuhid- no tänan ei! Minul on jõulutundeks vaja ikka lund (või külmapoolsemat ilma) ja õiget meeleolu.  Samas on see hea, kuna pole ka varianti, et igatsus juba peale kipuks. Päike peletab selle viimsegi raasu minema!

 Meie õhtud:

Austraalia muudab inimesi: Minul on läbi loetud tädi kaasa antud raamat „Minu Austraalia“ (reaalselt lugesingi enamiku lennukis, nagu soovitati) ja õe kaasa pakitud raamat on juba poole peal. Mina, Marianna, kes ma raamatuid ei loe! Niisiis siin on aega- inimesed ei kiirusta ja valivad aegsasti mida teevad. Samuti on kõik positiivsed. Harva näeme kedagi mossis näoga või kui abi küsima lähed, siis on samuti enamikel kohe hea meel, et kedagi aidata saavad. Järelikult ei tule ka ise mossitamisest midagi välja ja ega me ei taha ka.

PS! Pistikud on siin ikka veidramatest veidramad ja iga kord, kui neist elektrit soovime välja võluda teevad nad kokkupuutel elektrivõrguga mõnusa särtsu. Samas, mida võis siis oodata ebayst ostetud kahe 3 AUD’i maksma läinud otsikute eest.

Meilid meil veel töötavad täiel mahul ja teie uudiseid kuuleksime samuti: mis on toimunud ja muutunud ja muidu uut? Blogis saab samuti kommentaare lisada, millele alati üritame õiglaseid vastuseid jagada (kiidame neid, kes seda juba teinud on- väga meeldivalt üllatunud!).
Kahju on vaid sellest, et meie ajad ei klapi hetkel üldse. 9 tundi ajavahet annab piisavalt tunda, et mitte Skype’s kokku sattuda, kui meie oma päeval internetti kasutame. Ärge aga veel muretsege ja Skype nurka visake - saime just teada, et raamatukogu igapäevast 2 h tasuta internetti on võimalik ka raamatukogu ees õhtuti kasutada, kui reaalselt on uksed suletud! Seega pange end valmis ...järgmisel nädalavahetusel üritame kõikide küsimuste jaoks teie hommikupoole neti vahendusel platsis olla ja mõtleme ka hiliste ärkajate peale, ehk oleme veel ka teie lõunast et 12st olemas.

20 comments:

  1. Mul on veel ridamisi raamatuid, mida soovitada saan :)

    ReplyDelete
  2. Ahjaa tahtsin seda ka öelda, et esimene pilt on ülihea - Timmu on niii nummi!

    ReplyDelete
  3. Ma ei saa ka mainimata jätta, et Timo on väga super selle pildi peal :D

    ReplyDelete
  4. Ka mina ei saa mainimata jätta, et Timmu on esimesel pildil nagu mehhiko seebikast välja astunud istanduse tööline :D
    Aga neid kirsse sööks ise ka..

    ReplyDelete
  5. Palun saatke siiapoole ka sooja! Valged ja krõbekülmad jõulud on ilusad küll, aga mitte siis, kui silmamunad ära jäätuvad. :)

    ReplyDelete
  6. Kas selleks pidin ma teisele poole ilma end keerutama, kuulmaks kui nummi ma ikka olen! Olen täpselt selle sama näoga Teid kõiki aastaid juba vaadanud, te pole lihtsalt märganud...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei mida, ühel meie esimestest vestlustest üldse rääkisid Sina mulle, kui ilusad silmad Sul on :D Nüüd pani Mannu need siis meitele kõigile imetlemiseks üles :)

      Delete
  7. Merily, raamatu lõpus märkasin, et sellel ka järg...lähen seda mingi päev ostlema ;) aga soovitused on meili sellegipoolest oodatud raamatute kohta. Ja Liisa...parem ikka, kui mustad jõulud! Ja ühtlasi parem, kui päikeselised jõulumoodi pühad (millele ma veel siiani pihta pole saanud, kuidas tähistatakse).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma soovitaks mingit e-lugerit, nii saate raamatuid netist alla sikutada ja ei pea midagi erilist kaasas tassima :) Või loete juba lugeriga?

      Delete
    2. Deem, oleks pidanud õe oma enne minekut kotti kaasa pakkima :P

      Delete
    3. No No .... aga ma usun, et teil need pabervariandid ka seal üsna hea hinnaga, erinevalt meie raamatupoodidest, kus ainult kõvakaanega variante üldjuhul müüakse. Ja teil rahateenijatel selle paari dollariga probleeme vist ei ole, erinevalt vaesest õekesest, kes peab odavamaid variante pidevalt peilima.

      Delete
  8. Muide mai alguses tuleb selle raamatu 3 osa "Entwined with You" ka välja:). Ja siis järgmiseks soovituseks oleks "Beautiful Disaster"
    by Jamie McGuire. Pole samuti üks-ühele 50 moodi aga põnevust ja romantikat ikka jagub, mistõttu mulle väga meeldis. Ja kui põnevus peale läheb, siis olid täiesti loetavad ka "The Hunger Games" triloogia raamatud (siis ehk juhtub esmakordselt ka seda, et sul raamat enne filmi tulekut läbi loetud - aga vähemalt esimene film oli väga hästi tehtud, seega kui oled raamatuid lugenud ei tohiks hiljem ka filmis väga pettuda).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jätan meelde ja panen kõrva taha...eile käisin juba raamatukogust otsimas aga no mida ei ole, seda ei ole...üritan siis neid teisi leida ;)

      Delete
  9. Timo ma olen sulle seda korduvalt öelnud kui nummi sa oled, seda Eestis olles :)Lausa lust on kuulda, et teil seal niipalju päikset on, ise olen näinud 23 päeva jooksul 3 päeva päikset (seda ka kui järgmisele projektile söitsime), sest meil siin pöhja norras on polaar öööööööö. Selle asemel on virmalised, mis valgustavad :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kiidan tänast Eesti Päikest - kui seda läbi akna, soojas toas, vaadata, ei tundunud see õue -17'C üldse nii hirmus

      Delete
    2. Ja mina tahan siiani veel "õigeid" virmalisi näha...tugevaid nagu selge päevane vikerkaar. Kade!

      Delete
  10. Point oli selles, et meil oli ka Päike :) terve see hirmkülm päev, terve see 6h valget aega ;)

    ReplyDelete
  11. Minu ilusaid silmi on päikese tõttu piltidelt üleüldiselt raske leida (eriti siin!), aga tänan komplimentide eest. Teinekord katsume ka Mannust mõne kena pildi üles riputada, seniks aga riputame üles oma uute sõprade/tuttavate pilte, nii karvalisi kui ka sulelisi.

    Ja päikesest rääkides, siis täna oli meil õnneks ilm pilvine (siiski +25) ja sobis meile lausa nii suurepäraselt, et Marianna korjas päeva rekordi, mina tema tuules (ja tema tehnikaga) oma isikliku rekordi kirsse. Summadest räägime siis, kui esimese palga kätte oleme saanud.

    Ja Merilyle teadmiseks, et meil ei ole raha uue ja suurema auto jaoks, kuhu kõik need raamatud panna. Me pole sellele autolegi veel suutnud nime leida...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ega raamatuid ei pea ilmtingimata kaasas tassima - annetage läbiloetud raamatud kohalikule raamatukogule.

      Delete
    2. UK-s võtavad vist kõik kasutatud raamatute poed (mida on palju) vastu loetud raamatuid, et need odava hinna eest järgmisele müüa... ja paremad lausa ostetakse tagasi. Äkki uurige seda võimalust?

      Delete